Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond) kinnitab, et samaaegselt kõrgharidusreformiga peab jõustuma ka tudengite vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.

„Reformierakond on kogu aeg olnud veendunud, et kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima nii vajaduspõhised õppetoetused kui tulemusstipendiumid. Haridusminister on lubanud, et need vahendid leitakse. Reformierakonna seisukoht on, et õppetoetuste raha ei tohi tulla õpetajate palgatõusu arvelt, mis samuti peab järgmisel aastal aset leidma,“ ütles Klaas.

„Haridusministri ja rahandusministri kõnelused riigi eelarvestrateegia arutelul annavad kindlust, et vajaduspõhiste õppetoetuste ja õpetajate palgatõusu vahendid järgmise aasta eelarvesse leitakse,“ lausus Klaas.

Riigikogu kultuurikomisjoni juht lisas, et vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi käivitamist samaaegselt kõrgharidusreformi jõustumisega arutab valitsus järgmise nädala istungil.

Klaas rõhutas, et kõrgharidusreformiga muutub haridus kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. „Kõrgharidusreformi eesmärkidena oleme kogu aeg näinud kahte asja: kõrghariduse kvaliteedi tõusu ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõimet tööturul. On ju kvaliteetne haridus aluseks heale töökohale ja paremale palgale,“ märkis ta.

Riigikogu kultuurikomisjon on kõrgharidusreformi seadust muutnud vastavalt presidendi täiendustele. „Kultuurikomisjon püüdis senisest veelgi paremini tasakaalu seada üliõpilaste, ülikoolide ja erakondade soovid ning täiskogu on muudatusi toetamas,“ sõnas Klaas.

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tuleb täna Riigikogus lõpphääletusele.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kõrgharidusreformi kolm peamist eesmärki: kõrghariduse kvaliteedi tõus, parema juurdepääsu tagamine kõrgharidusele ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõime suurendamine tööturul.

„Täna parlamendi heakskiidu saanud ülikooliseadus kindlustab motiveeritud ja akadeemiliselt võimekale tudengile kõrghariduse maksumaksja kulul. Õppekulude kandmine või sellest vabastamine on seotud otseselt üliõpilase enda panusega. Samas on tudengil võimalik eksameid teha ja ainepunkte koguda semestrite lõikes paindlikumalt. Kui tudeng kogub näiteks 30 ainepunkti asemel semestris 28, siis on ülikoolidel õigus, aga mitte kohustus nõuda tudengilt kogumata jäänud punktide eest tasu,’’ ütles Klaas.

Klaasi sõnul peab iga õpilane ülikooli astumiseks täitma üldised vastuvõtutingimused. „Muudatus on see, et kõrgkooli sisseastumiseks sätestab eelnõu üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, lävendi kehtestavad ülikoolid. Uuenduseks on ka see, et akadeemilise puhkuse ajal tohib osaleda õppetöös ja kuulata loenguid, samas eksamite sooritamine peab toimuma õppetöö korralisel ajal,’’ lausus parlamendisaadik.

Kultuurikomisjoni esimees tõstab esile ka seda, et eraraha kõrgharidusest ei tõrjuta. Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele.

„Samas kontekstis ülikooliseadusega käsitleme ka uut stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis on täna haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud ja lähiajal jõudmas Riigikogusse,’’ lisas Urmas Klaas.

Seadusloome protsessi kaasati kõik erinevad osapooled ning arvesse võeti suurt osa tehtud ettepanekutest. Ülikooliseadus jõustub 1. jaanuaril 2013 ja kehtib üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse 2013/2014 õppeaastal.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond) kinnitas tänase kohtumise järel haridusminister Jaak Aaviksooga, et samaaegselt kõrgharidusreformiga peab jõustuma ka tudengite vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.

„Reformierakond on kogu aeg olnud veendunud, et kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima nii vajaduspõhised õppetoetused kui tulemusstipendiumid. Haridusminister kinnitab, et need vahendid leitakse. Minu seisukoht on, et õppetoetuste raha ei tohi tulla õpetajate palgatõusu arvelt,“ ütles Klaas.

Klaasi sõnul muutub kõrgharidusreformiga haridus kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. „Nagu olen ka varem öelnud, on reformi üheks oluliseks eesmärgiks see, et ülikoolides antav haridus vastaks paremini tööturu vajadustele. „Just tööturg, mitte pelgalt diplom, annab Eesti kõrgharidussüsteemile lõpliku hinnangu,“ rõhutas Riigikogu kultuurikomisjoni esimees.

„Oleme kõikide reformi huvigruppide ettepanekud ära kuulanud ja päris suures osas nendega ka arvestanud. Loomulikult ei ole aga nii, et mõni huvigrupp saaks kõik oma tahtmised mõne teise huvigrupi arvelt. Teeme kõrgharidusreformi kogu Eestile,“ lausus Urmas Klaas kohtumistel räägitut kokku võttes.
Haridusminister Jaak Aaviksoo kohtus täna hommikul Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni liikmetega, et arutleda kõrgharidusreformi ja sellega seonduva vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi üle. Reformierakonna fraktsioon Riigikogus on varem kohtunud kõigi osapooltega, keda reform puudutab: kõrgkoolide rektorite, eraülikoolide, tööandjate ja üliõpilaste esindajatega.
Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tuleb täna Riigikogus teisele lugemisele.

„Reformierakond on kõrgharidusreformi eesmärkidena kogu aeg näinud kahte asja: kõrghariduse kvaliteedi tõusu ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõimet tööturul. On ju kvaliteetne haridus aluseks heale töökohale ja korralikule palgale,“ ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kelle sõnul vastab täna kultuurikomisjonist Riigikogu täiskokku teisele lugemisele saadetud eelnõu just nendele eesmärkidele.

„Kõrgharidusreformiga muutub haridus kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. Motiveeritud ja õppekava täitev tudeng saab tulevikus kõrghariduse maksumaksja kulul,“ selgitas Klaas.

„Samuti muutub reformiga paindlikumaks õppetöö korraldus. Eelnõu järgi on tudengil võimalik eksameid teha ja ainepunkte koguda kumulatiivselt semestrite lõikes. Tähtis on eksami soorituse kvaliteet, mitte kvantiteet,“ lausus Klaas.

„Kõrgkooli sisseastumiseks sätestab eelnõu üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, võimalik on korraldada ka akadeemilisi vestlusi ja ülikoolipoolseid sisseastumiseksameid. Põhjendatud juhul võib ülikooli nõukogu kehtestada vastuvõtu ülempiiri,“ rääkis Klaas.

Klaasi sõnul saab kõrgharidusreformiga kinnitust põhimõte, et eraraha kõrgharidusest ei tõrjuta. „Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik kiiremini reageerida tööturu vajadustele.“

„Erakõrgkoole koheldakse tulevikus võrdselt avalik-õiguslikega: neile antakse võimalus taotleda tegevustoetust kas kõigile erakoolis õpetatavatele õppekavadele või üksikule eraldi võetud õppekavale,“ märkis kultuurikomisjoni esimees.

Urmas Klaas toonitas, et Reformierakond on pidanud väga oluliseks ära kuulata kõik huvigrupid, keda kõrgharidusreform puudutab. „Alates sügisest on erakonna saadikurühm Riigikogus korduvalt kohtunud haridusministri, avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorite, tööandjate esindusorganisatsioonide, erakõrgkoolide ja üliõpilaskondade liidu inimestega, nende seisukohti kuulanud ning valitsuskoalitsiooni plaanidest rääkinud.“

Täna lõpetas Riigikogu kultuurikomisjon kõrgharidusreformi eelnõu muudatusettepanekute hääletamise ja saatis eelnõu Riigikogu täiskokku teisele lugemisele.

„Kvaliteedi tõstmise üheks mõõdupuuks võiks olla see, et Eesti kõrgkooli diplomiga oleks siin ülikooli lõpetanu maailmas konkurentsivõimeline,“ ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega.

„Oleme veendumusel, et kõrgharidusreformi on kindlasti vaja ning Reformierakond toetab selle reformi läbiviimist. Tänast kõrgharidussüsteemi on vaja paremaks muuta, et tagada kõrghariduse konkurentsivõime ning vastavus tööturu vajadustele,“ lausus Riigikogu kulutuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.

Klaas sõnul on Reformierakonna jaoks kõige olulisem kõrgharidusreformi eesmärk hariduse kvaliteedi kasv. „Eraraha ei tohi kõrgharidusest kindlasti tõrjuda – küsimus on ülikoolide ja hariduse jätkusuutlikkuses.“

Rakenduskõrgkoolide rektorite hinnangul on põhiküsimus kõrgharidusreformi ülesande püstituses. Puudub sotsiaalmajanduslik analüüs, mis juhtub pärast nn. tasuta hariduse juurutamist. Pigem jääb reformikava eelnõud lugedes mulje, et juurutatakse tasulist haridust, kus osal üliõpilastel on võimalik õppida tasuta, märkisid rektorid.

Reformierakonna fraktsioon kohtus täna Toompeal Eestis rakenduslikku kõrgharidust andvate ülikoolide rektoritega, et kuulata nende arvamusi kavandatava kõrgharidusreformi kohta.

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus on kõrgharidusreformi arutelu raames kohtunud haridusministri, avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu liikmete ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega, lähitulevikus kohtutakse ka erakõrgkoolide rektorite ja tööandjate esindusorganisatsioonide esindajatega. Lisaks soovitakse Urmas Klaasi sõnul kindlasti kohtuda ka Riigikontrolli esindajatega, et kuulda hinnangut maksumaksja raha kasutamise kohta Eesti kõrghariduses.

Reformierakonna fraktsioon kohtus täna parlamendis Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu liikmetega, et arutleda kavandatava kõrgharidusreformi üle.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas lausus kohtumist sisse juhatades, et kavandatav kõrgharidusreform on kindlasti vajalik ning tuleb enne reformi vastata küsimusele, milliseid muudatusi reform reaalses elus endaga kaasa toob. Reformierakonna esmaseks eesmärgiks on kõrghariduse kvaliteedi kasv.

„Praegu saadakse mõnes ülikoolis kuni pool tuludest tasulise õppe eest. Eraraha puudumine seaks ülikoolid surve alla. Ülikoolid peavad olema jätkusuutlikud ning kõrghariduse kättesaadavust ei tohiks mitte mingil juhul pärssida,“ ütles Klaas. 

„Kindlasti ei tohi kannatada tublide üliõpilaste kindlustunne, selleks näeb koalitsioonilepe 2015. aastast ette vajaduspõhised õppetoetused,“ lausus Klaas.

Reformierakonna fraktsiooniga kohtunud rektorite nõukogu oli üksmeelsel seisukohal, et reformi elluviimisele peaks eelnema pikk ja põhjalik arutelu, sest ainult nii saavutame tänasest olukorrast parema tulemuse. 

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus on kõrgharidusreformi arutelu raames kohtunud juba haridusministri ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega, lähitulevikus kohtutakse ka erakõrgkoolide rektorite ja tööandjate esindusorganisatsioonide esindajatega. Lisaks soovitakse Urmas Klaasi sõnul kindlasti kohtuda ka Riigikontrolli esindajatega, et  kuulda hinnangut maksumaksja raha kasutamise kohta Eesti kõrghariduses.

Reformierakonna fraktsioon Riigikogus alustas kohtumisi, millega soovitakse saada põhjalik ülevaade kavandatavast kõrgharidusreformist. Esmalt oli saadikute ees haridusminister Jaak Aaviksoo, kes rääkis ministeeriumi kavandatavatest seadusemuudatustest selles vallas.

„Teema on mahukas, 21.sajandile vastavaks ümberkujundamist vajav ja otsused, mis selles vallas mõjutavad Eesti tulevikku kõige enam,“ lausus Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. „Kesksed küsimused, mida kavandatavate muudatustega lahendada soovitakse, on kõrghariduse kvaliteet ja meie kõrgkoolide konkurentsivõime maailmas.“

„Suurim probleem on et igal kolmandal Eesti tööealisel inimesel puudub igasugune erialane ettevalmistus. Teine probleem on, et hariduses tarvilikud ümberkorraldused vajavad ressurssi. Ilma raha, inimeste ja ajata pole võimalik midagi saavutada,“ rääkis Jaak Aaviksoo Reformierakonna parlamendisaadikutele.

„Saime ministri sõnumist aru nii, et just nende asjade parendamisele ongi kõrgharidusreform keskendumas. Tunnustasime ministrit, kes on ümberkorraldused  ette võtnud,“ lausus Urmas Klaas kohtumise järel kinnitades, et saadikurühm on kõrghariduse muudatusi juba mitmel korral arutanud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe hinnangul on ühiskonnal avalik huvi pädevate haritud inimeste vastu ja see huvi peab väljenduma tulemuslepingutes, mis sõlmitakse riigi ja kõrgkoolide vahel. Teisiti riigi konkurentsivõime paranemist ei taga. Õppetoetuste süsteem, mis tudengeid toetaks, peab koalitsioonileppe kohaselt rakenduma aastast 2015.

„Võib ka öelda, et reformiga muutub kõrgharidus täielikult tasuliseks. Küsimus on vaid, kes selle eest maksab, oli see sõnum, milles minister ja Riigikogu liikmed ühte meelt olid,“ edastas Klaas ühe küsimuste ja vastuste voorus selginud mõtte.

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus kohtub kõrgharidusreformi arutelu raames lähitulevikus ka avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorite, tööandjate esindusorganisatsioonide, erakõrgkoolide ja üliõpilaskondade liidu inimestega. „Kindlasti vajame kõigile huvigruppidele tuginevat laiapõhjalist arutelu ka ühiskonnas tervikuna,“ ütles Urmas Klaas.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaas sõnul muutub Eesti ja Venemaa piiriäärsete piirkondade koostöö üha praktilisemaks, sest Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist saavad rahastuse teiste hulgas ka kaks Põlvamaaga seotud projekti.

Klaasi sõnul on rahastamisotsuse saanud Räpina valla ja Petseri rajooni koostööprojekt, mille käigus renoveeritakse kaks ajaloolist hoonet. Räpina mõisakompleksi kuuluv endine tallihoone, kuhu tuleb Räpina loomemajanduse keskus ning Petseri rajooni kultuurimaja. „ Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi toel saab renoveeritud ka piiripunkte läbiv maantee Värskast Petserisse,’’ lausus Klaas.
  
Urmas Klaasi sõnul on nende projektide näol tegemist kahepoolsete projektidega, mis tõstavad elukvaliteeti mõlemal pool piiri ja soodustavad piiriäärsete elanike, asutuste ning kodanikeühenduste suhtlemist. „Võidavad omavalitsused nii siin kui sealpool piiri, üksinda pole võimalik Eesti-Läti-Vene programmist raha taotleda ega saada.”
 
Nädalavahetusel Petseris toimunud Pihkva oblasti ja Kagu-Eesti omavalitsusjuhtide kohtumisel tunnustas Riigikogu kultuurikomisjoni ning Riigikogu Eesti-Vene saadikurühma esimees Urmas Klaas omavalitsusjuhte koostöö eest. „Hea koostöö piiriäärsete piirkondade vahel aitab luua usalduslikumat atmosfääri kahepoolsetes suhetes laiemalt,“ ütles Klaas.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas kinnitas kohtumisel oma kodukandi, Põlvamaa rahvakultuuriedendajatega, et nädalavahetusel toimuv XI noorte laulu- ja tantsupidu ei ole ühekordne üritus või üksnes paaripäevane pealtvaatajatele rõõmu pakkuv kontserdisari. Selle taga on sadade inimeste igapäevane töö ja kümnete tuhandete armastus Eesti riigi ja Eesti kultuuri vastu.

„Nädalavahetusel Lauluväljakul kulmineeruv on osa pidevast tööst, millest võtavad osa nii õpilased meie rahvusliku suurmehe Jakob Hurda kodukohast Himmastest kui ka Narva mudilased, lapsed Põlvamaa algkoolidest ja noored Tallinna suurkoolidest. Ettevalmistused peoks kestavad aastate vältel kuust kuusse ning liidavad omavahel noori lauljaid, pillimehi ja tantsijaid üle Eesti ning kaugemaltki,“ rääkis Klaas.

Tähtis on mõista, et selle suurpeo taga on suur töö ja see pole ühekordne üritus. „Tahan Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena öelda: Suur tänu kõigile lauljatele, tantsijatele, pillimängijatele, nende juhendajatele ja peotoimkonnale, et pidu teoks saab. Et see toimub sundimatus ja tõelises peomeeleolus, näitab laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõudu.

„Tasub meenutada ajaloolase David Vseviovi sellel nädalal Postimehes kirjutatut: kultuurita pole Eestil mingit mõtet ning ka siis, kui Eestit polnud maailma poliitilisel kaardil riigina, oli ta kultuuririigina alles,“ lausus Klaas.

Eesti kultuur on maailmas ainulaadne ning meie riigi mõte on meie kultuuri kestvus ja areng. „Valitsusliidu tegevusprogramm näeb ette XXVI Laulupeo ja XIX Tantsupeo korraldamise aastal 2014 ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetuse programmi jätkamise – sest nagu öeldud, laulu- ja tantsupidu ei ole ühekordne üritus ja see on suuri sõnu pelgamata, määratud kestma nagu Eesti riik – igavesti,“ kinnitas Urmas Klaas.

Teisipäeval, 7. juunil toimunud Eesti Tööandjate Keskliidu ärifoorumil „Väljakutsed majandussuhete arendamisel Venemaaga“ toonitas Riigikogu Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees Urmas Klaas oma avakõnes, et majandussuhete parandamiseks Eesti ja Venemaa vahel peab panus olema kahepoolne.

’’Tervitan Venemaa poliitikute püüdu Venemaad avatumaks muuta, kuid just siin on näha, kuidas sõnad ja teod lahku lähevad. Loodame, et nii mõnedki majandussuhteid puudutavad kitsaskohad lahenevad seoses Venemaa WTO liikmelisusega, kuigi liitumisläbirääkimised WTOga on kestnud juba ligikaudu 20 aastat,’’ ütles Klaas.

Klaasi sõnul on Venemaa G8 ja G20 riikide hulgas kõige enam sisse viinud protektsionistlikke barjääre.

Rääkides valjakutsetest Eesti-Vene suhetes, tõi Klaas välja jätkuva probleemi piirijärjekordadega. ’’Kuigi aasta tagasi sai Venemaa partneritega kokku lepitud, et teeme ära midagi konkreetset ja alustame piirjärjekordadest. Paraku pole Venemaa huvi ilmutanud. Täna ei konkureeri omavahel mitte riigid, vaid transiidikoridorid, seepärast on koostöö hädavajalik,’’ lausus Klaas.

Samas rõhutas Urmas Klaas, et Venemaa kuulub kaubavahetuse kogukäibelt jätkuvalt Eesti kaubanduspartnerite esiviisikusse. ’’2010. aastal oli Venemaa Eestile suuruselt neljas kaubanduspartner. Ekspordi osas aga Soome ja Rootsi järel kolmas sihtriik. 2010. a jooksul kasvas Eesti majutusasutustes ööbinud Vene turistide arv võrreldes 2009. aastaga 51% võrra,’’ sõnas Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas pöördus täna Eesti Turismifirmade Liidu juhtide Sven Lõokese ja Anne Samliku poole palvega tegutseda kiiresti tuhapilvede tõttu lõksu jäänud Eesti turistide koju toimetamisel.

„Tallinna Lennujaam avati uuesti eile õhtust ja on praegustel andmetel avatud vähemalt täna õhtul kella 22-ni. Siiani pole pakettreise müünud ja tšarterlendudena turiste lähetanud Eesti reisifirmad korraldanud ühtegi tšarterlendu, et oma kliente kodumaale tagasi tuua,“ ütles Klaas.

Esialgsetel andmetel on ligi 1500 Eesti turisti ootamas kojupääsemist Egiptuse, Türgi ja Madeira kuurortidest.

Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu Turismiseaduse muutmise seaduse, mis suurendas muuhulgas ka pakettreise korraldavate reisifirmade vastutust oma klientide ees.

27.-28. aprillini kogunevad Riigikogu majanduskomsjoni esimehe Urmas Klaasi ja vallavanem Teet Helmi kutsel Räpinasse Eesti ning Venemaa  logistika- ja transiidiettevõtjad  ning  kohalike omavalitsuste esindajad. Ühiselt arutatakse konkreetseid samme kaubavahetuse elavdamiseks ning tolliprotseduuride kiirendamiseks.

„Taolises vormis kohalik algatus on esmakordne kahe naabri suhetes. Kahepäevase konverentsi eesmärk on läbi vastatikuse infovahetuse ja konkreetsete koostööprojektide jõuda kaupade kiirema liikumiseni  üle Eesti-Vene piiri,“ komenteeris ettevõtmist Urmas Klaas.

„Kuigi majanduskriisi tingimustes on kaubavood mõnevõrra vähenenud, on praegu näha elavanemise märke. Eesti astumine Euroopa Liitu kasvatas kaubavoogusid hüppeliselt, Eesti liitumine eurotsooniga ning majanduskiriisi leevenemine kindlasti suurendavad kaubavoogusid. Me peame selgusele jõudma, kuidas läbi tõhusa koostöö (näiteks elektrooniliste lahenduste loomine  ja  tolliprotseduuride kiirendamine) suurendada kaupade liikumise mahte. Vene pool tunneb suurt huvi  rajatava  Koidula raudtee tolli- ja piirijaama võimaluste vastu,“ lisas Klaas.

Eestit esindavad koghtumisel Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Paldiski Sadamate AS, Eesti Transiidi- ja logistika assotsiatsioon,  Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon,  Riigi Kinnisvara AS, Maksu- ja Tolliamet ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ning Eesti  Vanemkonsul Pihkvas  Carl Eric Laantee Reintamm. 

Vene poolelt osalevad logistika ja transiidi ettevõtjad ning piiriäärsete regioonide juhid, delegatsiooni juhib Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstuskoja president Vladimir Zubov.

27. ja 28. aprillil Räpinas toimunud Eesti-Vene transiidi ja logistikakonverentsil ütles Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, et täna konkureerivad omavahel transiidikoridorid, mitte ettevõtted ja isegi mitte riigid. „Eesti ja Venemaa kujutavad endast ühte transiidikoridori,“ seepärast on koostöö vajalik.

Pihkva oblasti kaubandus-tööstuskoja president Vladimir Zubov märkis, et 1. juulist 2010 ellu astuv Venemaa, Valgevene ja Kasahstani ühine tolliliit paneb kolm riiki omavahel transiidi osas konkureerima. „Pihkva oblast on huvitatud sellest pirukast oma osa saama,“ ütles Zubov.

Samuti lisas ta, et Venemaa siseriiklik poliitika nihutab suured tolli- ja logistikalaod Moskva ja Peterburi lähedalt piiriäärsetesse regioonidesse.

Urmas Klaasi sõnul aitaks tolliprotseduuride kiirendamisele kaasa hea koostöö Eesti ja Venemaa tolliametkondade vahel. „Ühe ettepanekuna võiks kaaluda ühist tollikontrolli, mis vähendaks ajakulu märkimisväärselt,“ ütles Klaas. Samuti tuleks tema sõnul kasuks tolliinfo kiire vahetamine, mida näitas 2009. aastal läbi viidud pilootprojekt.

Konverentsil leidis kinnitust, et kaupade kiire liikumise üheks takistuseks on vene poole läbilaskevõime stiihiline ja suur kõikumine maateepiiripunktides. Eesti Maksu-ja Tolliameti hinnangul on Eesti tolli- ja piiripunktide läbilaskevõime 2-3 korda suurem, kui täna kasutust leiab.

Eesti poolelt on täna töös elektroonilise järjekorra süsteemi ettevalmistamine ja rakendamine ning ooteplatside-logistikaparkide rajamine. Konverentsist osavõtjad tutvusid täna selles vallas tehtavaga Paldiski Sadamate ASi näite varal Koidula rajatavas logistikapargis.

Vene transiidi- ja logistikaettevõtjad rõhutasid, et nad on väga huvitatud koostööst Eestiga ning püüavad teha neist sõltuva, et Vene tolliprotseduurid oleksid maksimaalselt läbipaistvad.

Logistikaettevõtja Aleksei Frolov avaldas arvamust, et seose Venemaa-Valgevene-Kasahstani tolliliiduga võib Eestit läbiv transiit väheneda kuni 30%, sest Valgevene kaudu on tee Euroopasse otsem. Frolovi hinnangul säilitab Eesti oma konkurentsieelise tänu konteinerite kiirele ja kvaliteetsele liigutamisele läbi sadamate

27. ja 28. aprillil Räpinas toimunud Eesti-Vene transiidi ja logistikakonverentsil arutasid Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi ja Räpina vallavanema Teet Helmi kutsel naaberriikide logistika- ja transiidiettevõtjad ning kohalike omavalitsuste esindajad konkreetseid samme tolliprotseduuride kiirendamiseks.  

Eestit esindasid koghtumisel Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Paldiski Sadamate AS, Eesti Transiidi- ja logistika assotsiatsioon, Riigi Kinnisvara AS, Maksu- ja Tolliamet ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Vene poolelt osalesid logistika ja transiidi ettevõtjad ning piiriäärsete regioonide juhid, delegatsiooni juhtis Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstuskoja president Vladimir Zubov.

Urmas Klaasi sõnul on Eesti Euroopale eeskujuks oma range eelarvepoliitikaga, mis on majanduskriisi tingimustes olnud edukas ning mis suure tõenäosusega annab Eestile ainukese riigina võimaluse liituda järgmisest aastast eurotsooniga.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kohtus esmaspäeval  Eestis viibivate Saksa juhtivate majandusalaste meediaväljaannete esindajatega, kellega arutati keskse teemana Eesti edukat reageerimist majanduskriisile ja tõenäolist liitumist eurotsooniga.

„Eesti edu põhineb Eesti rahva tõsisel ja mõistval suhtumisel, et riik saab kulutada vaid seda, mis reaalselt olemas on. Me ei ole elanud üle oma jõu. Saksa ajakirjanikud märkisid, et Eestit on toodud paljuski eeskujuks teistele riikidele, näiteks avaliku sektori kulutuste kärpimise osas,’’ lausus Klaas.

Klaasi sõnul koorus mõttevahetuses välja, et selline struktuurne reform nagu pensioniea tõstmine on ka teiste Euroopa riikide jaoks tulevikus möödapääsmatu.

Kohtumisel räägiti ka Eesti-Vene kaubandus- ja poliitilistest suhetest. Klaas märkis, et Eesti on huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi oma naabritega, kaasaarvatud Venemaaga.

’’Venemaa on Eesti jaoks tähtsuselt neljas ekspordipartner. Eksport Venemaale on hakanud jälle tõusuteed minema,’’ lisas Klaas.

Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles oma tänasel kohtumisel Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu presidendi Aleksander Shohhiniga, et Eesti-Vene suhetes on vaja keskenduda konkreetsetele lahendamist vajavatele praktilistele küsimustele. „Kaua võib rääkida piirijärjekordadest. Kui täna võtab Vene pool vastu ööpäevas 70 veoautot Narvas ja läbilaskevõime on vähemalt kaks korda suurem, siis tuleb võimalused ära kasutada ja lihtsalt tegutseda,“ rääkis majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Ta lisas et Eesti piirivalve ja tolli suutlikkus oleks kuni 300 veokit ööpäevas.

Klaas pidas oluliseks kahepoolse ettevõtmisena Narva silla ehitamist, mainis Koidula valmiva raudtee tollipiirijaama võimalusi, kuid toonitas, et juba täna on võimalik ilma mingisuguste investeeringuteta piiripunktide läbilaskevõimet oluliselt suurendada. Majanduskomisjoni esimees pakkus välja, et Eesti ja Venemaa võiksid liikuda ühiste tolliprotseduuride suunas, et kiirendada inimeste ja kaupade liikumist. „Riigi ülesanne on majanduse arengule kaasa aidata, mitte bürokraatlikke takistusi välja mõelda.“

Kohtumisel Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu presidendiga väljendas Urmas Klaas rahulolu, et Eesti ja Venemaa suhete atmosfäär on viimasel ajal paranenud. „Kuigi meil on jätkuvalt põhimõttelisi erimeelsusi, toimuvad regulaarsed konsultatsioonid ja lepingute läbirääkimised.“ Klaas ütles, et Eesti peab oluliseks avatud dialoogi Venemaaga ning vajalik on edasi minna teemadega, kus on võimalik praktilist edu saavutada.

Urmas Klaas ja Aleksander Shohhin peatusid ka Eesti ja Venemaa vahelistel transpordiühendustel. Klaas toonitas, et senised liikumisvõimalused ei ole piisavad ning mõlemalt poolt on vaja teha jõupingutusi Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi lennuühenduse muutmiseks pidevaks, samuti raudteeühenduse tihendamiseks nii Peterburi kui ka Pihkva suunal.

Aleksander Shohhin andis Urmas Klaasile ülevaate Venemaa liitumissoovidest Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ning 1. juulist jõustunud Venemaa-Valgevene-Kasahstani tolliliidust. Urmas Klaas avaldas oma toetust Venemaa kiirele liitumisele WTO-ga, öeldes, et see on ka Eesti huvides.

Klaas tõstatas kohtumisel ka tihedama koostöö vajaduse kahe riigi parlamentide vahel, öeldes, et tema juhitav Riigikogu majanduskomisjon on valmis tihedamaks suhtlemiseks.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi ja Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate liidu presidendi Aleksander Shohhini kohtumisel osalesid ka Eesti Tööandjate Keskliidu juhid Enn Veskimägi ja Tarmo Kriis. Vene poolelt Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna asejuht Dmitri Tsvetkov. Venemaa tööandjate delegatsioon on Eestis seoses Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu ning Eesti Tööandjate Keskliidu Koordinatsiooni nõukogu istungitega.

Täna Riigikogus monopolide hinnapiirangute kehtestamise seaduse kolmandal lugemisel toonitas majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas oma sõnavõtus, et Reformierakonna fraktsioon toetab seaduse korrigeeritud kujul vastu võtmist, et tagada tarbijale sooja, vee ja teiste elutähtsate ressursside õiglane ja mõistlik hind.

Klaasi sõnul suurendab praegu käsil olev seaduse korrektuur kindlasti  hinnakujunduse selgust nii tarbija kui ka ettevõtja jaoks. ’’See kasvatab õiguskindlust ning aitab paremini mõista, palju üks või teine teenus siis ikka tegelikult maksab. Õiglane hind peab kujunema konkurentsiameti järelevalve ja mitte poliitiliste loosungite all ning see on ka seaduses kirjas,’’ lausus Klaas.

’’Oleme arvamusel, et antud seadus kindlasti survestab monopolide pakutavate teenuste hindu. Reformierakonna sooviks on tarbija selge rahaline võit elektri ja toasooja odavama hinna näol, viies selle tasemele, mis poleks suurem kui põhjendatud kulud tootmisesse ja mõistlik tootlus ettevõtjale,” sõnas Klaas.

“Samuti oleme veendunud, et selle seaduse vastu võtmine ei tähenda nagu võiks tarbija ja ka parlament jalad seinale lüüa,” toonitas Klaas, lisades, et kindlasti jäävad jätkuvalt teemadeks Eesti energiaportfelli mitmekesistamine ja meie riigi sõltuvuse vähendamine imporditavatest energiakandjatest, näiteks Vene gaasist.

’’Loodame juba sügisel hakata arutama eelnõud, mis tuleneb Euroopa Liidu kolmandast energiadirektiivist ja mille sisu on gaasi põhivõrgu lahutamine gaasimüüjast. Eesti jaoks on oluline luua võimalus saamaks gaasi ka mujalt kui vaid ühelt põhiliselt tarnijalt nimega Gazprom. On arusaadav, et kui omanikud on erinevad, siis saab tekkida ka konkurents ning võimalus gaasi hinna alanemiseks tarbijale,’’ ütles Klaas.

Euroopa Liidu toetusmeetme „Õendus – ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” raames rahastatakse Põlva haiglat 8,9 miljoni ja Räpina haiglat 7 miljoni krooniga hooldusravi arendamiseks. Kokku investeeritakse Põlva maakonda ligi 16 miljonit Euroopa toetusraha.

Neljapäeval, 19. augustil külastasid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ja  sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann Põlva ja Räpina haiglat ning tutvusid hooldusravi arendusprojektidega.

Põlvasse tekib juurde 25 hooldusravi kohta, kokku praegusega 44 kohta. Räpinas tekib juurde 25 uut voodikohta, kokku olemasolevaga 65 hooldusravi kohta. Põlva haigla omaosalus on 4,3 miljonit krooni ja Räpina omaosalus 5 miljonit, koguinvesteering hooldusravibaasi koos ELi toetusega on 25 miljonit krooni.

Urmas Klaasi sõnul tähendavad ehitused täna tööd ehitajatele ning ravikohtade loomise järel uusi reaalseid töökohti haiglapersonalile.

Hooldusravisse panustamine on oluline, sest hooldusravi kohtade järgi on suur vajadus. „Miia Sultsmann ja Koit Jostov on tragid haiglajuhid, Põlvamaa on teiste maakondadega võrreldes uue hooldusravi baasi arendamisel ees,” ütles Klaas.

Timo Vaarmann tõstis esile Räpina haigla kiiret tegutsemist. Räpina uus hooldusravikorpus, mis planeeritakse avada juba 1. jaanuaril 2011, saab olema esimene valmis hooldusravi objekt meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” raames.

Põlva haiglasse rajatav eakate päevane õendushoolduskeskus tuleb haiglahoone esimesele korrusele. Keskuses hakatakse pakkuma nii õendus- kui ka hooldusteenust, mis saab olema Põlvamaal uus teenus, olles abiks peredele, kes soovivad tuua hooldustvajava eaka keskusse päevaseks ajaks. „Selline teenus on uudne lähenemine hooldusravile kogu Euroopas,” märkis Vaarmann.

„Põlva ja Räpina haigla on end läbimõeldult arendanud ning mõlemal haiglal on Põlvamaa arengus oma kindel koht,” resümeeris Klaas.

Eesti riigi energiapoliitika peab teenima eesmärki, et Eesti energiajulgeolek oleks kindlustatud Eesti tarbijate ja keskkonnale odavaima võimaliku hinnaga. Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja ka uute töökohtade tekkeks.

Energeetika on Eesti arengu üheks võtmevaldkonnaks mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt. Energiast ja meie unikaalsest tehnoloogilisest oskusteabest energiatootmise vallas võib ja peab saama oluline Eesti ekspordiartikkel, majanduse, töökohtade ja sissetulekute kasvu allikas.

Nende eesmärkide saavutamiseks soovime Reformierakonnaga ellu viia poliitikat ja struktuurseid reforme, mille põhimõtted visandan allpool.

Eesti peab jõuliselt jätkama energiaallikate portfelli mitmekesistamisega ning aastaks 2030 saavutama energiasõltumatuse. See tähendab, et ülekaalukas osa Eestis tarbitavast energiast toodetakse kodumaistest energiaallikatest või siis Eestis.

Rahvuslik tuumaprogramm Eesti tuumajaama rajamiseks on Eesti energiasõltumatuse tagamisel võtmetähtsusega. Pikaajalise kindluse Eesti varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000 MW võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral saaks valmida juba 2022. aastal. Eesti tuumaenergia programmis peab kindlasti sisalduma kohalike spetsialistide väljaõpe. Samuti on täiesti selge, et tagatud peab olema maksimaalne ohutus ja ausad turutingimused. Et tagada Eesti Tuumajaamas soodsad ja stabiilsed elektrihinnad ning töökohad, peavad tuumajaama loomiseks osaluse saama Eesti tööstuslikud elektritarbijad.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks on vajalik muuta elektri- ja gaasivõrk sõltumatuks Venemaa võrkudest ning arendada edasi ühendusi Põhjamaade ja Lätiga, esmajärjekorras aga ehitada valmis Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2. Elektriühenduste arendamine võimaldab  kasvatada Eesti energiaeksporti ning loob Eesti tarbijatele eeldused soodsaima hinnaga elektrienergia saamiseks.

On positiivne, et gaasivõrgu omandiline lahutamine suurendab survet Eesti-Soome gaasiühenduse (Baltic Connector) rajamiseks ning alternatiivide (veeldatud gaasi toomine gaasivõrkudesse) tekkeks Venemaa gaasile. Energiajulgeoleku seisukohalt on tähtis, et Eesti osaleb aktiivselt Balti energiaturu integratsiooniplaani (Baltic Energy Market Interconnection Plan) väljatöötamisel ja elluviimisel ning suurendab energiakoostööd Põhjamaadega.

Energia säästmine ja tõhusam kasutamine on olulised vahendid energiajulgeoleku saavutamisel odavaima võimaliku hinnaga. Kindlasti tähendab see, et peame jätkama energiasäästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad oluliselt vähendada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu. Samamoodi on tähtis ja aus, et neid programme laiendataks võimalusel ka väikeelamutele. Riik peab näitama siin eeskuju ning rajama uued avaliku sektori hooned maksimaalselt energiasäästlikena.

Reformierakond on olnud kogu aeg seda meelt, et oluliselt peame  suurendama Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate (puit, vesi, tuul, olmejäätmed, põllumajanduse tootmisjäägid, päike) osa ja vähendama suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu.

Tähtis märksõna on selles kontekstis taastuvenergia toetuste määr. Oleme arvamusel, et see peab küll silmas pidama Eesti energiapoliitika eesmärke tervikuna, samas aga ei tohi muutuda tarbija rahakotile põhjendamatult koormavaks. Probleemse, transpordist lähtuva saaste vähendamiseks tuleb soodustada mittefossiilsete kütuste kasutamist ning lokaalse saaste piiramiseks luua elektriautode (mis levivad üha enam) laadimiskohad kõigis suuremates Eesti keskustes. Soojusenergia tootmisel aga tuleb eelistada tõhusat koostootmist. Energiasertifikaatide turu käivitumine võimaldab Eestil jätkata energiaportfelli mitmekesistamist taastuvenergia allikatega, kahjustamata samas Eesti tarbijate rahakotti ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Avarii- ja reservvõimsuste rajamine on olnud tähtsaks teemaks selle aaasta kevadel vastu võetud elektrituru seaduses. Oleme veendunud, et tarbija huvides on need luua odavaima võimaliku hinnaga nii tarbija kui keskkonna seisukohalt. Samuti tuleb avarii- ja reservvõimsuste kavandamisel eelistada energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, arvestades sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitikaga.

Eesti rahvuslikuks rikkuseks on meie põlevkivi, mis on aidanud tagada ka Eesti energeetilist autonoomiat. Aga vajalik on jätkata suunda põlevkivist Eesti jaoks saadava väärtuse oluliseks kasvatamiseks. Põlevkivi ahju ajamisele peame eelistama meie olulisima maavara suuremat väärindamist, sealhulgas põlevkiviõlitööstuse arendamist ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste eksporti. Põlevkivi kaevandamise aluseks peab olema Riigikogu poolt kinnitatud Põlevkivi  kaevandamise riiklik arengukava 2008-2015.

Reformierakond on alati seisnud selle eest, et turul oleks tagatud aus konkurents. Seetõttu oleme veendunud, et vajalik on konkurentsi suurendamine energiaturul tarbijale parima võimaliku energia- ja soojahinna ning kvaliteedi kindlustamiseks. Praegusesse süsteemi, kus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ühtlasi nii regulaator, järelvalvaja kui ka (kaudselt läbi AS Eesti Energia omandi) turuosaline, on sisse programmeeritud huvide konflikt, mis takistab vaba turu konkurentsi teket energiaturgudel. Energiaturu üle järelvalvet teostav Konkurentsiamet ja energiaturu ühe osalise aktsionärina tegutsemine on vajalik viia erinevate ministeeriumide valitsemisalasse.

Ilmunud 21. septembri Postimehes

„Reformierakonna soov on, et elektri ja toasooja hind Eesti tarbijale alaneks. Selleks on vaja astuda kaks konkreetset sammu – gaasivõrk lahutada ja üle vaadata Eesti Energia äriplaanid. Kindlasti on gaasivõrkude lahutamine Gazpromile ebameeldiv teema, aga Eesti tarbijate jaoks on see möödapääsmatu,“ toonitas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas täna Põlvamaal Moostes toimuva energeetikakonverentsi avasõnavõtus. 

Samuti avaldas Klaas heameelt, et Eesti Energia poolt soovitud hinnatõus jäi paljude Eesti inimeste jaoks keerulisel ajal ära. „Meil on kõigil, hoolimata erakondlikust kuuluvusest või elukohast heameel, et Eesti Energia Jaotusvõrgu pisut alla 20% hinnatõus tagasi võeti. Olen veendunud, et selle tagasivõtmise põhjuseks polnud mitte peaministri avalik ja kõvahäälne pahameel, vaid Eesti Energia mõistev suhtumine tarbijatesse, mis on tervitatav,“ märkis Klaas.   

Majanduskomisjoni esimehe sõnul on Eesti energeetika üks valupunkte Venemaa gaasi liiga suur osatähtsus. „ On aeg, et hakata tegelema gaasivõrkude lahtisidumisega Venemaa gaasimonopoli Gazpromi küljest – sõltuvus ühest müüjast hoiab meie gaasihinda kõrgemal, kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Tulevikule mõeldes  avaks see gaasituru ja looks tänu mitme pakkuja tekkimisele eelduse gaasihinna alanemiseks tarbija jaoks,“ ütles Klaas.

Teiste Eesti energeetika jaoks oluliste sammudena nimetas Urmas Klaas kodumaise taastuvenergia osakaalu suurendamist soojatootmises, Eesti Energia investeeringute plaani ülevaatamist ja taastuvenergia toetuse ülevaatamist nii, et investeeringud säiliksid.

„Kui soovime tarbijale kindlustada võimalikult parima hinna ja kvaliteedi, on meil vaja energiaturul konkurentsi suurendada. Praegusesse  järelvalvesüsteemi on sisse programmeeritud võimalik huvide konflikt, mis võib ühel hetkel tekitada vastuolu omanikuna käitumise ja järelvalvaja rolli vahel. Energiaturu üle järelvalvet teostav Konkurentsiamet ja energiaturu ühe osalise aktsionärina tegutsemine oleks arukas selle ohu vältimiseks viia Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt erinevate ministeeriumide valitsemisalasse, ” rõhutas majanduskomisjoni esimees.

Täna Põlvamaal Moostes toimuval energeetikakonverentsil osalevad energeetika valdkonna spetsialistid, omavalitsuste juhid ja ülikoolide esindajad üle Eesti.

Pärast Reformierakonna Transpordiprogrammi avalikustamist küsis Lõunaleht minult, mida peaks Kagu-Eesti inimesed selle juures tähele panema.

Reformierakonna transpordipoliitika programm käsitleb Eestit kui tervikut. Kavandades ja viies ellu meie transpordipoliitikat lähtume sellest, et arendada edasi keskkonda, mis loob paremad võimalused nii inimeste kui kaupade liikumiseks. Programm näeb ette tegevusi nii maapiirkonnas kui linnades. Nüüd lähemalt Kagu-Eestist.

-          Kagu-Eesti rahvale on kindlasti oluline Tallinn-Tartu kiirtee väljaehitamine Mäoni, sest see lühendab oluliselt ja muudab turvalisemaks kagueestlaste teed Tallinna ja ka Põhja-Eestist liiklejate teed Lõuna poole.

-          On otseselt Kagu-Eesti huvides ja paljuski just sellele piirkonnale mõeldes on programmis punkt – riigi kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine. Pole saladus, et Kagu-Eestis on vaatamata viimaste aastate tublile edasiminekule veel töid küllaga. See on teema, mille eest olen jõuliselt seisnud ja  teen seda ka edaspidi.

-          Oluline sõnum on, et sõiduautosid ei maksustata. Reformierakond on alati selle eest seisnud, sest just hajaasustusega maa rahvale on oma auto väga oluline liiklemisvahend ja selle maksustamine oleks suur ja lubamatu koormus rahakotile ning seaks maarahva võrreldes linnaga veelgi kehvemasse seisu.

-          Praegu läbib raskeveokite transiitliiklus Kagu-Eestit liikudes läbi Luhamaa ja Koidula piiripunkti. Planeeritav maanteetasu välismaistelt raskeveokitelt kompenseerib teede kulumise taastamist ja võimaldab transiitliikluselt senise praktika asemel teenida.

-          Kvaliteetse ühistranspordi arendamine on Kagu-Eesti jaoks oluline. Täna tuleb jõupingutused suunata muuhulgas ka sellele, et parendada ühistransporti just Kagu-Eesti kui regiooni sees. Paraku on täna tihti maakonna piir eraldavaks takistuseks ja vajalik on planeerida ühistransporti maakondade üleselt. Ühistransport peab enam arvestama kohaliku rahva soovidega, olema paindlikum.

-          Kergliiklusteede ehitamine on vajalik ja jätkub ka Kagu-Eestis, olles juba praegu andnud head efekti nii liiklusohutuses kui ka puhkemajanduses. Näiteks Parksepa-Võru kergtee, Jaamaküla-Võõpsu Räpina linna läbiv kergliiklustee, kergliiklustee Viluste ja Veriora vahel.

-          Tartu lennujaama edasi arendamine ning otselennud lähimatesse suurematesse linnadesse on Kagu-Eesti huvides. Ühtepidi teeb see kagu-Eesti rahva liiklemist lihtsamaks ja teistpidi toob Kagu-Eestit oma suurepäraste huviväärtustega välismaistele turistidele lähemale.

-          Via Baltica ja Rail Baltica loovad lisavõimalusi Kagu-Eesti rahvale liikumiseks ja toovad siiakanti rohkem turiste.

-          Peipsi veeturismi ja sellega seotud väikesadamate arendamine on väga oluline teema Kagu-Eesti jaoks. See on võimalus just eelkõige Põlva maakonna turismiettevõtjatele. Räpina ja  Värska sadamad on vaja võita uuele elule. Huvi nende järele on suur. Sadamate arendamine on tähtis ka nii kohalikele kutselistele kaluritele kui pühapäevastele õngemeestele.

Täna Riigikogu majanduskomisjonis toimunud Eesti lennuühenduste teemalisel parlamentaarsel kuulamisel, kus ASi Tallinna Lennujaam arendusplaane tutvustas lennujaama juhatuse esimees Rein Loik, rõhutas majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, et Tallinna lennujaam peab senisest enam olema kogu Eesti reisikeskus.

“Tallinna lennujaamast peab saama mugavalt nii Tallinna kesklinna, bussijaama, sadamasse kui ka raudteejaama. Samuti peavad Tallinna lennujaamast lähtuvad bussiliinid ühendama lennujaama kiirelt kogu Eestiga,” ütles Klaas. Tema sõnul tähtsustub reisikeskuse teema veelgi seoses uute lennuliinide avamisega. Majanduskomisjoni esimees märkis, et samast loogikast lähtudes on vajalik edasi arendada ka Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamu.

Tänasel kuulamisel tõdeti, et kuna lennuühendused moodustavad olulise osa Eesti ettevõtluskeskkonnast, siis peab olema võimalik lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul.
 
Majanduskomisjon avaldas oma toetust ASi Tallinna Lennujaam algatatud liinitoetusteprogrammile, mis muudab Tallinna lennujaama, võrdluses lähemate konkureerivate lennujaamadega, konkurentsivõimelisemaks. Klaasi sõnul on oluliseks toeks siin järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud 65 miljonit krooni Tallinna lennujaama julgestuskulude katteks, mis võimaldab lennujaamal pakkuda lennukompaniidele soodsamaid lennujaama tasusid.
 
Urmas Klaas rõhutas eesmärgina ka vajadust muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks, kuivõrd Tallinn kui Hiinale lähim Euroopa Liidu pealinn omab selleks igati soodsat asendit ja arenenud infrastruktuuri. ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik informeeris majanduskomisjoni, et Tallinna Lennujaam on pidanud läbirääkimisi kahe Hiina lennukompaniiga.
 
Lisaks osutas Loik, et alates 13. detsembrist alustab Tallinnast lende odavlennufirma Ryanair, pakkudes otselende Stockholmi, Oslosse, Düsseldorfi, Dublinisse, Edinburghi, Milanosse ja Londonisse, ning jaanuarist Blue 1, mis lendab Helsingisse ja aprillist EasyJet, mis lendab Liverpooli.

Neljapäeval, 7. oktoobril Tartus visiidil olnud Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmetega kohtunud ettevõtjad jagasid tunnustust valitsusele riigi rahanduse korrashoidmise ja euro saavutamise eest. Samuti toetasid ettevõtjad Reformierakonna väljakäidud sotsiaalmaksu ülempiiri ideed.

„Kodumajatehases ja Playtechis ettevõtjatega kohtudes rääkisime, kui oluline on investoritele soodne ja stabiilne ettevõtluskeskkond,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

„Tartu ettevõtjad olid meiega ühel meelel, et kogu Eesti rahva pingutuse tulemusena ära teenitud euro tulek tõstab tuntavalt Eesti majanduse usaldusväärsust ja aitab seeläbi luua tuhandeid uusi töökohti,” lisas Klaas.
Majanduskomisjoni esimees märkis, et tal on väga hea meel, et Tartu ettevõtjad avaldasid toetust sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisele.„Ülempiiri tõmbamine ei ole asi iseeneses, vaid teenib konkreetset eesmärki – toetada tippspetsialistide, peaga lisandväärtust loovate töökohtade loomist,” lausus Klaas. Majanduskomisjoni esimehe sõnul oli see teema eriti tõsiselt päevakorral Eesti IT-valdkonna ühe suurima tööandja OÜ Playtech juhtkonnaga kohtudes.

Neljapäeval toimunud Tartu visiidi käigus külastasid Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Tartu Linna Pensionäride Organisatsiooni Kodukotus, mitmeid Tartu koole, samuti tutvuti OÜ’ga Tarmetec, Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskusega, Kodumajatehase AS’ga ning Playtech Estonia OÜ’ga. Reformierakonna fraktsiooni visiiti saatis Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kohtus oma Saksamaa visiidi käigus täna Baden-Württembergi liidumaa majandusministeeriumi riigisekretäri Richard Drautziga.

Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa majandusministeeriumi riigisekretär Richard Drautz ütles kohtumisel Riigikogu majanduskomisjoni esimehega, et Eesti ühinemine eurotsooniga on loogiline jätk Eesti senistele sammudele.
“Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, kuulub NATOsse, on osa Schengeni ühisest viisaruumist ning on loomulik samm, et lähete üle eurole.”

Drautzi sõnul on Eesti üleminek eurole väga hea uudis ettevõtjatele. „See on märk usaldusväärsusest ja toonitan, et ettevõtjate jaoks muutub arveldamine ja asjaajamine tänu ühisele valuutale märkimisväärselt mugavamaks.”

Drautzi märkis, et Saksamaal ja Baden-Württembergis üsna palju ettevõtjaid, kes tegutsevad nii Saksamaal kui Eestis ja nende jaoks on ühine ning kindel valuuta erilise tähendusega.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas andis riigisekretär Drautzile ülevaate Eesti majanduse ja riigirahanduse hetkeseisust. Riigisekretär tundis heameelt Eesti majanduskasvu taastumise üle ning tõi välja, et Saksamaa taastub majanduskriisist suurtest tööstusriikidest kõige kiiremini, mis avardab Eesti ekspordivõimalusi Saksamaale.

Urmas Klaas kinnitas, et Eestil on majanduslanguse ajal olnud kindel plaan, mis aitab majandusel kriisist väljuda. „Eesti on järginud konservatiivset rahanduspoliitikat ja arendanud soodsat ettevõtluskeskkonda. Seda teed me ka jätkame, sest Euroopa Liidu ühe väikseima riigivõla ja eelarvedefitsiidiga riigina hoiame me maksukeskkonda, mis on ettevõtjate ja investorite jaoks motiveeriv.“ Klaas kinnitas, et Saksamaa investorid on Eestis jätkuvalt oodatud.

Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas võttis täna osa Stuttgartis toimuva messi Global Connect avamisest, kus Eesti osaleb Baden Württembergi liidumaaga ühisel stendil. Samuti kohtus Klaas Baden Württemberg ettevõtluse arendamise keskuse juhtkonnaga, kellega arutas edasisi koostööplaane. Homme külastab Urmas Klaas Eestisse investeerinud ja Eestisse investeeringuid kavandavate Saksamaa ettevõtjaid.

1. jaanuarist 2011 on kavandatud uue Liiklusseaduse jõustumine. Praegu on avalikkuses suurt tähelepanu tekitanud sellesse tehtavad parandusettepanekud.

8. detsembri pärastlõunal jätkas Riigikogu Liiklusseaduse muudatuste esimest lugemist.

Järgnevalt mõned kommentaarid nende parandusettepanekute kohta.

Liiklusseaduse muudatused on välja töötatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning nende seas on ka punkt, mis räägib juhtimisõiguse tõendamise nõudest väljaspool teed liigeldes. MKM põhjendab taolise regulatsiooni vajalikkust liiklusohutuse tagamise vajadusega.

Muudatus tähendaks jõustudes, et näiteks kodupõllul traktoriroolis toimetav perepoeg või noor autosportlane harjutusväljakul peaksid omama juhiluba, mis aga on vanuse tõttu võimatu.

Minu hinnangul oleks see selge ülereguleerimine ja pole mõtet tegeleda teemaga, kus probleeme pole. Tänaseks on oma ettepanekust loobunud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Majanduskomisjonile esitatud täiendavas analüüsis märgib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et paljudes riikides väljaspool teed liigeldes juhtimisõiguse tõendamise nõuet pole ning traktoriga seotud õnnetused ei ole juhtunud mitte niivõrd põllul kui traktori peale või sealt maha tulles ning remonditööde käigus.

Täiendav analüüs viitab, et esmane ettepanek ei olnud piisavalt läbikaalutud.

Tervitan avalikku diskussiooni sellel teemal ja kinnitan, et kindlasti  arvestab majanduskomisjon kõlanud argumentidega ühe või teise parandusettepenku kohta eelnõuga edasi töötades. Ees on nii teine kui kolmas lugemine.

Liiklusseaduse parandusettepanekud on majanduskomisjoni järgmise nädala esimese istungi päevakorras.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees URMAS KLAAS ütleb intervjuus Videvikule, et vanema­ealiste inimeste parem hakkamasaamine on riigi väärikuse küsimus ning et inimeste heaolu on otseselt seotud majanduse hea käekäiguga.

Majandus on praegu väga aktuaalne teema. Kas me ei kipu aga teisi eluvaldkondi ära unustama?

Kõik eluvaldkonnad on tähtsad. Majanduse hea käekäik on otseselt sõltuv inimeste heast haridusest ning palju jõuab see, kes on terve. Ometi tuleb rõhutada, et töö hea majanduskeskkonna nimel on Eesti tuleviku võtmeküsimus. Inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja selle stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimaldada palgatõusu ning riigil tagada pere­dele paremaid teenuseid, laiemat turvalisust ja pensionide suure­nemist.

Kolmandas kvartalis kasvas majandus 5 %. See on hea uudis, mida see aga tähendab inimes­tele?

Juba mõnda aega on märke sellest, et tööhõive suureneb, pal­gad hakkavad kasvama ja Eesti majandus on pöördunud tõusule. Nagu juba öeldud, saab inimeste heaolu toetuda vaid tugevale ma­jandusele.

Praegune parlamendi koosseis on muutnud pensionide indeksee­rimise süsteemi nii, et majandus­kasv tooks pensionide kasvu või­malikult väikese viiteajaga. See tähendab, et mida kiiremini Eesti majandus uuele kasvule juhitakse, seda kiiremini hakkab taas para­nema ka pensionäride elu.

Keskmine vanaduspension on viimase viie aastaga kasvanud 2300 kroonilt 4700 kroonini ja kas­vab kiiremini kui keskmine palk. Muidugi peaks pension olema kõr­gem, et väärikas eas inimesed saak­sid endale lubada paremat elu. Selle nimel Riigikogus ja valitsuses iga päev töötamegi.

Majandusdebattides on palju juttu maksudest. Mida arvate ast­melisest tulumaksust?

Ma ei pea võimalikuks astmelise tulumaksu kehtestamist. See hal­vaks Eesti majanduse ja teeks järelikult vaesemaks kõik eestimaalased, karistades eriti neid, kes soo­vivad rohkem tööd teha. Astmelist vaesust loov maksutõus peletab eemale investeeringuid ja uusi töökohti. Reformierakond seisab selle eest, et maksusüsteem soo­dustaks majanduskasvu ja töökohta­de, eriti kõrge tootlikkusega heade töökohtade loomist.

Kõige tähtsam on jätkata tööd ja reforme majanduses, energeetikas, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. See tähendab Eesti inimeste elatus­taseme tõusu ja paremat tulevikku meile kõigile.

Olete endise maavanemana hästi kursis Põlvamaa ja Kagu-Eesti ettevõtjate ja majandusega. Kuidas on majanduskriis seda piirkonda mõjutanud?

Nii, kuidas ülemaailmne majan­duskriis on mõjutanud kõiki maa­ilma riike, on see mõjutanud ka Eestit ja sealhulgas Eesti erinevaid piirkondi. Paraku on ka Põlvamaal kasvanud tööpuudus, vähenenud sissetulekud.

Mul on aga väga hea meel, et oleme Põlvamaal viimastel aastatel suutnud parandada inimeste elutingimusi.

Kui ma asusin maavanema ame­tisse, püstitasin eesmärgi, et Põlva­maal on vaja märksa enam panusta­da teedeehitusse, just kruusateede asfalteerimisse, sest suviti tolmavad teed on nuhtluseks nii kohalikule inimesele kui ka turistile. Kahe viimase aastaga on Põlvamaal viidud tolmuvaba kõvakatte alla umbes 60 kilomeetrit kruusateid Põlva ja Räpina ümbruses, rajatud kergliiklustee Räpinat läbivale maanteele, renoveeritud Põlvat läbiv riigitee Mooste suunas.

Otse loomulikult on tööd veel kuhjaga. Head teed on üheks elu arengu eeltingimuseks.

Põlvamaa tunnuslause on “Rohelisem elu”. Selle etiketiga kaupu märkab suuremates lin­nades, rääkimata Põlvamaa kauplustest.

Algatasin mõne aasta eest “Eelista põlvamaist” konkursi. Meie maakonnas on väga tugev põl­lumajandus ja toiduainetööstus. Meil toodetakse kõike peale alko­holi. Paljusid kaupu tehakse taludes ja väga puhtast põlvamaisest toor­ainest.

On väga kena, et meie ettevõtjad on ühinenud rohelise tootemärgise alla, mis aitab neil oma kaupa müüa näiteks Tartu Kaubamaja toiduosakonnas. Nad on seal esin­datud üheskoos, eraldi poleks nad kindlasti müümiseni jõudnud.

Põlva Edu-keskuses on eraldi letid, kus müüakse Põlvamaa kaupa. Väga nutikad on näiteks meie Kõlleste kommimeistrid, kes teevad maiustusi käsitsi. Kommide täidiseks on muuhulgas taruvaik ja mesi. Need on tervisetooted ja selliste toodete päralt on tulevik.

Või võtame meie Värska vee, mis on ju ainulaadne mineraalvesi terves Eestis. Hiljuti jõudsid toot­jad taas ka Vene turule.

Hästi läheb Euroopa vanimal järjekindlalt tegutsenud tööstus­ettevõttel, Räpina paberivabrikul. Omal ajal surmasuust päästetud vabrik annab tööd mitmekümnele inimesele ning müüb oma tooteid edukalt ka välisturgudel.

Räägime Eesti ja Venemaa majandussuhetest. Eesti kaup on Venemaal taas kõrges hinnas?

Venemaast on saanud Eestile tähtsuselt teine ekspordiriik. 25 % Vene turule minevast kaubast on põllumajandussaadused ja toidu­ained. Väga kõrges hinnas on meie liha- ja piimatooted. See, et Venemaal on nii suur nõudlus meie piimatoodete järele, tõstab piima ja piimatoodete hinda ka Eesti turul. Samas aga on see põllumeeste ja toiduainetööstuse teenistus.

Praegu ei tee Venemaa takistusi Eesti kaubale, sest tahetakse saada maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks.

Eesti väliskaubandus on aga seda tugevam, mida rohkematesse riikidesse ja turgudele me oma kaupa müüme.

Millised on meie majanduse tulevikuväljavaated?

Oleme kriisi põhjas ära käinud ja rühime kindlalt ülespoole. Kol­manda kvartali majanduskasv oli 5 %. Kriis aga möödas ei ole. Krii­sile reageerimise poliitika on Eestis olnud õige ja meie eeskuju järgivad praegu paljud riigid.

Eesti majanduskasvu taga on kasvav eksport. Meie peamistes ekspordiriikides hakkab majanduskriis leevenema ning nõudlus ka meil toodetu järele kasvab. See on hea uudis, nagu ka see, et ettevõtted on teinud või teevad vajalikke reforme ja tulevad uutes tingimustes toime.

Päris kenasti on kasvanud inves­teeringud Eestisse, mille eelduseks on olnud Eesti ühinemine eurotsooniga. Peame oma eelarvepo­liitikat hoidma jätkuvalt rangena ning talupojamõistuse kohasena.

Tõsine probleem on tööpuudus. Siin tuleb tähele panna, et 30 % töötutel ei ole mingit eriala, on vaid kas põhi- või üldkeskharidus. Panen neile südamele, et nad jätkaksid oma haridusteed ning omandaksid eriala.

Milline on teie jõulu- ja uusaastasoov?

Tänan kõiki inimesi, kes majan­duskriisi tingimustes on olnud kan­natlikud ja arusaajad ning mõist­nud, et Eesti valitsuse sammud kriisi ohjamiseks on olnud vajalikud.

Pühadeks aga soovin, et kõik pered leiaksid aega kokku tulla ja koos olla. Ühtehoidmises on suur jõud. Seda soovin ka kogu ühiskonnale.

Intervjueeris JANIS KUKK

Ilmunud ajalehes Videvik, 23.12.2010

Millal jõuab majanduskasv minuni – on üks enamlevinud küsimusi, kui meedia teatab viimaste kuude ja kvartalite majanduskasvust Eestis. Millal tõuseb palk, pension, kas on lootust paremale töökohale? Statistikaamet näiteks korrigeeris hiljuti Eesti kolmanda kvartali majanduskasvuks 5% ja see kõlab vägagi lootustandvalt.

Nii nagu soov elada jõukamat ja paremat elu on inimlik, on põhjendatud ka need küsimused. Vastus neile on, et sissetulekute kasv on otseselt seotud stabiilse majanduskasvuga. Selle nimel peame pingutama kõik ja ta ei kuku sülle iseenesest.

Tervet talupojamõistust esindav Reformierakond seab oma majanduspoliitikas esikohale inimeste sissetulekute kasvu, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigi ja kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatava raha piisavuse.

On põhimõtteline vahe, kas lähtuda poliitikast, mis motiveerib inimesi paremini teenima, olema ettevõtlik ja töökas ning nõnda tagada riigi areng või rääkida kõigepealt ümberjagamisest ja sellest, kuidas inimestelt maksude näol

võimalikult palju raha kätte saada.

Viimast ideoloogiat esindab sotside liider Sven Mikser oma artikliga Maalehe 25. novembri numbris ning samuti astmelisest tulumaksust jutlustav Keskerakond. 

Nii nagu ükski inimene ei tööta seepärast, et makse maksta, ei loo ka ükski ettevõtja ettevõtet riigile maksude maksmise eesmärgil. Majandust käivitavad ja arendavad ambitsioonid asuvad soovis paremini elada ning loomulikult leiavad ühiskonna toimimise nimel aktsepteerimist maksud, mis on õiglased.

Astmeline tulumaks ei ole seda ega sobi Eestisse. Astmeline tulumaks oleks vaesust loov maksutõus ning tähendaks investeeringute ja uute töökohtade eemale peletamist. Maksusüsteem peab olema kasvu ning töökohtade loomist soodustav – siis tunneb majanduskasvu iga inimene.

Heidame pilgu paarikuu tagusesse aega. Kui toona oleks toetust leidnud Riigikogu menetlusest õnneks välja langenud Keskerakonna astmelise tulumaksu kehtestamise plaan, oleks enam kannatanud Eesti keskmist palka saavad inimesed. Näiteks õpetajad, kes hakanuks Keskerakonna eelnõu järgi maksma juba tänase palgataseme juures ligi 2400 krooni aastas rohkem kui praegu.

Et astmelise tulumaksuga ähvardatakse enne valimisi inimesi taas, siis pole üleliigne korrata, et palkade kasvuga suureneks rohkem makstav summa hüppeliselt. Kui Keskerakonna poolt ettepandud samas proportsioonis määrad oleks kehtestatud kümme aastat tagasi, maksaks täna kõrgemat maksu eranditult kõik töötajad.

Ja nõnda võime me laias laastus kindlad olla, et iga tulevane palgatõus, soov jõuda oma perega uuele heaolu tasemele söödaks astmelise tulumaksu poolt lihtsalt ära.

Maksupoliitika keeruliseks tegemine viiks selleni, et osad maksumaksjad maksaks korraga nelja erineva määraga tulumaksu. Tuleb tähele panna, et terves Euroopa Liidus pole riiki, mis oleks läinud üle proportsionaalselt tulumaksult astmelisele. Küll aga vastupidi. Samuti on mitmetes Euroopa riikides tulumaksu astmeid vähendatud või ollakse neid vähendamas.

Kui Eesti tahab ka edaspidi edukas olla ja jõuda Põhjamaadega samale tasemele, siis peame hoidma stabiilset maksusüsteemi, vältima maksupoliitilisi kukerpalle, säilitama madala ja majanduslikult mõistlikult jaotuva maksukoormuse. Tuleb luua olukord, kus halbadele aegadele majanduses ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega.

Ettevõtja seisukohalt on oluline, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib. See poliitika on osutunud töökindlaks ja sellekohase kindluse peaministri erakond ka annab. Mida me kindlasti aga tegema peame, on tööjõu maksukoormuse vähendamine ning siinjuures tuleks rõhutada vajadust luua tingimused kõrge tootlikkusega ja selliselt ka paremat tasu toovate töökohtade tekkeks.

Kui eelarvevõimalused lubavad, on vajalik vähendada töötuskindlustusmaksu määra, kehtestada lagi sotsiaalmaksule ning vähendada tulumaksumäära koos maksuvaba miinimumi tõstmisega.

Lõpetuseks tahan põigata teema juurde, mis on jutuks olnud paljude erametsaomanikega. Võimalikult kiiresti on tarvis üle vaadata metsandussektori maksustamine. Usun, et metsandussektori arengut toetaks selline tulumaksukorraldus, mille järgi rakendatakse summeeritud arvestust ja metsa müügi korral lubatakse maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas tutvustab Saksamaal Hannoveris ja Düsseldorfis Eesti ettevõtluskeskkonda ning majandus- ja rahanduspoliitikat. Mõlemad esinemised toimuvad konverentsidel, mille keskmes on Eesti üleminek eurole.

1. veebruaril esineb Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ettekandega Hannoveris EV Suursaatkonna, Alam-Saksi liidumaa Euroopa Informatsioonikeskuse ja Hannoveri Tööstus- ja Kaubanduskoja poolt korraldaval euroteemalisel konverentsil, mille keskmes on Eesti majandus- ning rahanduspoliitika.

Klaas kohtub ka  Alam-Saksimaa asepeaministri ja majandusministri Jürgen Bodega ning Norddeutsehe Landesbank juhatuse esimehe dr Gunter Dunkeliga.

2. veebruaril esineb Urmas Klaas Eesti saatkonna ja Nordrhein-Westfalen liidumaa Eesti aukonsuli Horst-Werner Maier-Hunke poolt korraldaval euroteemalisel konverentsil Düsseldorfis.

Urmas Klaasi sõnul on Eesti äratanud Saksamaal tähelepanu riigina, kus riigirahandus on korras, riigivõlg Euroopa üks väiksemaid, majandus kasvab ning riik läks edukalt üle eurole. „Eesti on hea võimalus Saksamaa ettevõtjatele, nende investeeringud on siia oodatud,“ ütles Klaas.

Saksamaal Hannoveris ja Düsseldorfis Eesti ettevõtluskeskkonda ning majandus- ja rahanduspoliitikat tutvustav Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaasi sõnul on ühinemine eurotsooniga kasvatanud saksa ettevõtjate huvi Eesti vastu.

Peale teisipäevast, 1.veebruari esinemist Hannoveri Tööstus- ja Kaubanduskoja poolt korraldatud euroteemalisel majanduskonverentsil ’’Eesti – tere tulemast eurotsooni,’’ lausus Klaas, et ühinemine eurotsooniga on tekitanud Saksamaal elavat huvi Eesti majanduse ja investeerimisvõimaluste suhtes.

’’Suurt huvi äratas Eesti ühetaoline maksusüsteem, majanduskeskkond, korras riigirahandus ja laiad turisminduse võimalused,’’ lisas Riigikogu majanduskomisjoni esimees. 

Hannoveris toimunud majanduskonverentsil olid esindatud alamsaksimaa parlamendi liikmed, ministeeriumite esindajad, ettevõtjad, ajakirjandus.

Alam-Saksimaa asepeaminister ja majandusminister Jürgen Bode rõhutas kohtumisel Urmas Klaasiga, et eurole üleminek annab saksa ettevõtjatele suurema kindlustunde ja kõrgendatud huvi panustada Eesti ettevõtluskeskkonda.

Samuti kohtus Urmas Klaas Norddeutsehe Landesbank juhatuse esimehe dr Gunter Dunkeliga.

Kolmapäeval võttis Urmas Klaas osa Eesti saatkonna ja Nordrhein-Westfalen liidumaa Eesti aukonsuli Horst-Werner Maier-Hunke poolt korraldatud euroteemalisest konverentsist Düsseldorfis, kus esines Eesti majanduskeskkonda ja investeerimisvõimalusi tutvustava ettekandega.

Täna oli Riigikogu täiskogus teisel lugemisel Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS), mis Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on oluline samm edasi majandustegevuse vabamaks muutmiseks.

“Majandustegevuse vabadus on üks põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest ning MTSÜS on kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ja lihtsamaks,“ ütles Klaas.

Täna paiknevad majandustegevust reguleerivad normid laiali enam kui 100 keerulises seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest.

Justiitsministeeriumis väljatöötatud eelnõuga soovitakse süstematiseerida kõikvõimalike ametlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid sääraseid kohustuslikke autorseerimisskeeme.

Urmas Klaasi sõnul on Reformierakond alati lähtunud põhimõttest, et inimestel oleks võimalikult lihtne alustada ettevõtlusega ning ka oma ettevõtet arendada, et bürokraatia oleks minimaalne ning majandus saaks vabalt hingata. „See eelnõu on kantud just nendest põhimõtetest,“ toonitas majanduskomisjoni esimees.

Majandustegevust reguleeriv uus seadus on lõpphääletusel 23. veebruaril.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles täna Riigikogus toimunud hinnatõusu mõju käsitlenud arutelul, et parim viis hinnatõusu vastu on suuremad sissetulekud.

„Inflatsioonist me päris lahti ei saa, järele peavad jõudma palgad,“ ütles Klaas. ’’Palgad tõusevad, kui areneb majandus, valitseb soodne majanduskeskkond, luuakase uusi ettevõtteid ja arendatakse olemasolevaid,“ toonitas Reformierakonna fraktsiooni nimel esinenud Urmas Klaas.

„Ma usun, et Keskerakonnale see ei meeldi, see ei mahu lihtsalt nende pähe, et Reformierakonna pragmaatiline ja asjatundlik majanduspoliitika on näidanud taas oma elujõudu. Eesti majandus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 6,6%, tööstustoodang kasvas 25% võrreldes eelmise aastaga, eksport on kolmandiku võrra suurem kui eelmisel aastal,“ rääkis Urmas Klaas.

’’Värsked numbrid tööturult näitavad, et tööhõive määr on aastaga tõusnud 58,6% -lt 63,3%-ni. Olukord tööjõuturul on samuti paranenud – kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli statistikaameti andmetel hõives 553 600 inimest, siis neljandaks kvartaliks oli see arv tõusnud ligi 593 000-ni, ehk töötamas on pea 40 000 inimest rohkem kui eelmise aasta alguses,“ ütles Klaas.

Klaasi sõnul on Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk Eesti inimeste elatustaseme tõus. ’’Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur – just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus,“ lisas Klaas.

Viimased aastad on Põlvamaa jaoks olnud edukad. Aasta tagasi lõppes Räpinat läbiva pika Tartu-Värska maanteelõigu rekonstrueerimine koos uue kergliiklustee ehitamisega. Kuid sama oluline on, et tolmuvaba kõvakatte alla viidi üle 30 kilomeetri Räpina ümbruse kruusateesid.

Eelmisel aastal sai põhjaliku remondi Põlva-Himmaste tee koos Jaama tänava rekonstrueerimisega Põlva linnas. Ka Põlva ümbruses ja Vastse-Kuuste ning Ahja kandis said tolmuvaba katte enam kui 20 kilomeetrit kruusateesid. Ka Põlva linn sai rikkamaks kergliiklustee võrra. On rajatud mitmeid uusi teesid ning rekonstrueeritud vanu Koidula raudtee tollipiirijaama ehitusega seoses.

Mis ootab Põlvamaad tee-ehituse valdkonnas ees lähiaastatel? Teha on mõistagi väga palju ja oluline on, et liigume kindlalt edasi. Vajalik oleks tööde mahtu suurendada ning algatada riiklik programm Kagu-Eesti kruusateedele tolmuvaba katete ehitamiseks.

Tänavu algab Võru-Räpina maantee (kuni Vinso ristini) põhjalik remont. Sellel aastal käivad tööd põhiliselt Võru maakonna piires, järgmisel aastal jõutakse läbi Leevi asula Vinso teeristini. Sel teel on tihe liiklus ning tema tänane olukord (mõelgem näiteks teelõiku enne Leevi asulat, kus tee lausa lainetab) viletsapoolne.

Taas on oluline, et selle tööga kaasnevalt saab vanalt teelt freesitud freespuruga viia tolmuvaba katte alla lähikonna kruusateesid.

Ülejärgmisel, 2012. aastal liigume edasi Tartu-Räpina maantee remondiga ning rekonstrueerimisse läheb Mooste-Leevaku 11,3 kilomeetrine teelõik. See vahepealne tee on väga viletsas seisus, üsna kitsas ning lainetav ja selliselt ka liiklusohtlik. Ka siit tekib freespuru, mida saab paigutada lähedalasuvatele kruusateedele.

Palju loodan ma Koidula maanteepiiripunkti läbivast Värska-Petseri tee projektist. Praegu on Eesti riik Euroopa Liidu ja Venemaa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi esitanud riiklikult prioriteetse projektina Värska-Koidula tee rekonstrueerimise. Vene pool remondib selle projekti raames piiripunktist algava tee mööda Jurjevskaja tänavat kuni Petseri kloostri väravateni. Oluline on tähele panna, et Eesti poolel ehitatakse selle projekti raames ka kergliiklusteed ja viiakse tolmuvaba katte alla Reha-Lobotka tee ning Soe-Orava üsna pikk tee.

Piiriületajatele on oluline, et selle projekti raames rajatakse Koidula piiripunkti läheduses parkimisvõimalused sõiduautodele. Seda korda, mis täna sõiduautode parkimises piiril valitseb, võib pehmelt öelda „pardakiks” nimetada. Käesoleval aastal  algab selle Värska-Petseri maantee projekteerimine.

Minu murelasteks on Orava-Lepsaare tee ja Vastse-Kuuste – Ahja vahelisel teel tööde jätkamine.

Kergliiklusteed on olulised jalakäijate ja jalgratturite turvalise liiklemise tagamiseks. Sellel aastal saab endale väga vajaliku jalg- ja jalgrattatee Krootuse asula. Samuti Saverna, kus jalgtee on ääretult oluline, sest rahval tuleb liikuda kauplusse piki Tartu-Võru teed ja see ületada. Eelmisel aastal sai sealne ristmik tänavavalgustuse, mis liiklemise turvalisust kindlasti suurendas.

2012. aastasse on planeeritud tööd, mis leevendavad liiklusohtlikke olukordasid  Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde jäävates Kanepi ja Erastvere ning Maaritsa asulates.

Kanepi vallas on ohtlik liikuda Erastvere küla ja Kanepi aleviku vahel. Inimestel tuleb liikuda piki Tartu-Võru teed ning see ületada. 2012.aastal ehitatakse Erastvere ja Kanepi vahele 1,3 km pikkune jalg- ja jalgrattatee koos turvalise teeületamisevõimalusega.

Ka Maaritsa saab jalgtee koos turvalise valgustatud teeületuskohaga.

Ülejärgmisel aastal saab Värska asula rikkamaks 2,1 km pikkuse jalg- ja jalgrattatee näol, mis annab võimaluse turvalisemalt liikuda Värska asula sees näiteks kooli, lasteaeda, bussijaama. Mõistagi avardavad kõik need kergliiklusteed ka sportimisvõimalusi. On hea tõdeda, et rahva poolt tõstatatud probleemsed kohad saavad loetletud tööde raames lahenduse.

Oleme koos vallavanem Lennart Libaga tõstatanud ka Vastse-Kuuste kergliiklustee rajamise möödapääsmatuse ja küllap ka see projekt saab tehtud.

Esmaspäeval toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni esimesel koosolekul valiti komisjoni juhiks Urmas Klaas.

Urmas Klaas ütles, et kultuurikomisjoni vastutuse ring on väga lai hõlmates lisaks kultuurile ka hariduse, spordi ning integratsiooni teemasid.  „Kultuur ja haridus on majandusarengu küsimuses võtmetähtsusega, majandus omakorda loob võimalused arenguteks kultuuris ja hariduses,“ rääkis Riigikogu eelmises kooseisus majanduskomisjoni juhtinud Klaas.

Kultuuri- ja haridusteemadega on teadusmagistri kraadiga  Urmas Klaas tihedalt seotud olnud ka oma varasematel töökohtadel  Põlva maavanema, Haridus-ja Teadusministeeriumi osakonnajuhataja ning Tartu Ülikooli õppejõuna aga samuti erinevaid meediaorganisatsioone juhtides.

Teisipäeval toimus Riigikogus ka Kagu-Eesti saadikurühma moodustamine, mille esimesel koosolekul valiti saadikurühma esimeheks samuti Urmas Klaas.  „Loodame koos Kagu-Eestist valitud ja Kagu-Eesti päritolu saadikutega teha head koostööd oma kodukandi arengu huvides,“ ütles Klaas saadikurühma eesmärke sõnastades.

Võru-, Valga- ja Põlvamaalt parlamenti valitud  Urmas Klaasi juhtida on Riigikogus veel äsja moodustatud Eesti-Saksamaa ja Eesti-Venemaa parlamendirühmade töö.